Kunstiajalugu "Vana-Kreeka ornamentika"

Vana-Kreeka ornamentika

Kunstiajaloo kolmandas tunnis õppisime Vana-Kreeka kunsti. Praktilise tööna pidime me valima, kas teeme vaasimaali või geomeetrilise ornamendiga mustreid. Kuna vaasimaal tundus liiga keeruline ja nõudis täpset kätt, siis mina valisin geomeetrilise ornamendiga mustri joonistamise. 8. sajandist e.Kr on leitud geomeetrilise ornamendiga keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neliitiliste põlluharijate ornamendi maitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks, vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka meandreid. 

Ornamendi mustri otsustasin joonistada mustale paberile, et muster paremini esile tuleks. Jagasin oma pildi kuueks vööndiks, igas vööndis oli erinev muster erineva värviga. Pildi kolme ülemise vööndi mustrid peegelduvad kolmes alumises vööndis. Ornamendi mustri valmistamiseks võttis palju aega, et muster korrektne tuleks. Kuna ma ei saanud oma tööst teha pilti, näitan teile selle sarnast pilti.

Kunstiajalugu "Bütsantsi mosaiigid"

Bütsantsi mosaiik

Kunstiajaloo viiendas tunnis käsitleti Bütsantsi mosaiike ja seinamaale. Praktilise tööna tuli valmistada mosaiik kas klaasikildudest, värvilisest paberist või värvilistest kividest. Mina valisin odavama ja lihtsama variandi ning valmistasin mosaiigi värvilistest paberitest mustale taustale. Bütsantsi kunstis laialdaselt levinud seinamosaiigid olid marmorist seinte täiendamiseks ja pärines otseselt Rooma kunstist. Justinianuse valitsemisperioodil valmisid kõige ilmekamad mosaiigid Ravenna kirikute siseseintel. Mosaiigikunsti leviku haripunkt saabus koos riigi sõjalise edu ja majandusliku tõusuga 10. ja 12. sajandi vahel. Sellel perioodil olid pea kõik tähtsamad pühakojad ja ilmalikud ehitised kaunistatud rikkalikult seinamosaiikidega.

Mina valmistasin mosaiigi pildi paabulinnust, mis sümboliseerib uhkust. Mosaiigi valmistamine on aeganõudev töö, kuna värvilised paberid tuleb rebida väikesteks tükkideks ning seejärel liimida pildile mosaiigi mustrina. Valisin taas taustaks musta paberi, kus värvid tulevad esile paremini ning muster on kontrastsem. Töö tegemiseks kulus mul 5 tundi. Allpool esitlen enda mosaiigi pilti paabulinnust.

Kunstiajalugu "Keiser Augustuse kuju"

Keiser Augustuse kuju

Kunstiajaloo järgmises tunnis, kui käsitleti Vana-Rooma skulptuuri kunsti, tuli taas valmistada praktiline töö selle ajastu teema kohta, kas siis joonistada või voolida skulptuur. Mina proovisin seekord joonistada keiser Augustuse kuju vaid hariliku pliiatsiga. Rooma skulptuuris levis lisaks realismile ka idealiseerivam laad. Seda eelistasid esimene keiser Augustus ja tema õukond. Idealiseeriv laad nähtavasti sobis rõhutama Augustuse peaaegu jumalikku rolli. 

Keiser Augustuse kuju joonistasin harilikuga püüdes pildile esile tuua varjude mängu. Pean tõdema, et inimese skulptuuri joonistamine oli üsna keeruline, kuna keha proportsioonid peavad olema paigas. Eriti raske oli näo joonistamine ja pildi varjutamine. Kuju ise on varjutatud hariliku pliiatsiga, kuid tausta varjutamiseks kasutasin teist metoodikat. Kritseldasin paberitüki harilikuga tumedaks ning seejärel hõõrusin selle paberitükiga pilditausta. Nii jäi taust ühtlasema varjundiga. Kogu pildi valmistamiseks kulus natuke üle 4 tunni aega. Allpool esitlen enda tehtud keiser Augustuse kuju pilti.

Kunstiajalugu "Sfinks"

Chephreni sfinks

Kunstiajaloo teises tunnis, kui käsitleti Egiptuse kujutavat kunsti, kus tuli valmistada praktiline töö selle ajastu teema kohta. Mina otsustasin seekord proovida kätt voolimises ning mõtlesin voolida Chephreni sfinksi kuju. Chephreni sfinks on lõvi keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat Ra-Harahtet. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees, st sfinks kuulub Chephreni hauakopleksi juurde. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree. Sfinks on umbes 20 m kõrge ja 73 m pikk. Mina tegin aga miniatuurse skulptuuri sfinksist.

Sfinksi otsustasin voolida valgest savist vineeraluse peale. Raskemaks osaks voolimises oli sfinksi pea voolimine. Kuna mul varasem kogemus voolimises puudus, siis arvan et esimese voolimiskorra kohta tuli ta päris hea välja. Kuju sain valmis 2,5 tunniga. Allpool esitlen enda tehtud sfinksi kuju.